Meisterlik tarkvaraarendus: kuus sammu suurepärase lahenduseni

Tarkvaraarendus on kokkuvõtvalt erinevate protsesside jada, mille tulemuseks on kliendi ja arendaja nägemuse ühisosa. Iga etapp arendusprotsessis on võrdselt oluline. Mis aga meisterlikku arendust keskpärasest eristab, on kasutajasõbralik, funktsionaalne ja ilusa disainiga toode. Funktsionaalsuse roll ei ole siin vähem tähtis. Päeva lõpuks on ju oluline see, et kõik töötaks ning ettevõtte töö oleks selle võrra lihtsam ja aega säästvam. 

Hoolimata sellest, et enamusel on ligipääs arvutitele, internetile, temaatilisele haridusele ning ka tohutule hulgale netiavarustes laiuvale infole, ei ole tarkvaraarendus siiski naljaasi. Seda ei ole võimalik (hoolimata levinud arvamusest) juutuubist iseseisvalt õppida ja siis ise oma äri kõrvalt adekvaatselt teha. Hästi töötavat, müüke toovat ning visuaalselt atraktiivset kodulehte vähemalt mitte. 

Tarkvaraarendus on põnev maatriksüsteem, kus on lisaks praktilistele ja innovaatilistele lahendustele ka erinevad (väga olulised) staadiumid, mis moodustavad protsessi elutsükli. Need staadiumid on vajalikud selleks, et tagada maksimaalselt kvaliteetne ja elujõuline teenus minimaalsete kulude ja ajaga. Uurime teemat veidi lähemalt. 

Kuus erinevat faasi:

1. Vajaduste kaardistamine ja analüüs. See on kõige esimene ja ka olulisim samm, mida tarkvaraarenduse teel astuda tuleks. Antud protsess tähendab relevantse info kogumist huvigruppidelt, sh klientidelt, konkurentidelt, valdkonnaekspertidelt jt. Saadud info põhjal tuleb seejärel panna paika eesootava projekti plaan, mis tähendab (lühidalt kokkuvõttes) selle tugevusi ja nõrkusi. 
2. Tarkvaralised vajadused. Peale analüüsifaasi tuleb kõik paika pandud vajadused ka kirja panna. See tähendab nii kogu projekti majanduslikku, tehnilist, juriidilist kui ka operatiivset teavet. Antud staadiumis töötatakse välja ka funktsionaalsused (millised rakendused lisatakse, kuidas kliendi elu lihtsamaks ja mugavamaks teha jms), mida projekti käigus hakatakse välja arendama.
3. Disainimine ja prototüüpimine. Peale seda, kui analüüs on tehtud ja vajadused dokumenteeritud, liigub projekt edasi disainifaasi. Kogutud info põhjal loovad tarkvaraarendajad valiku prototüüpe. Käes on faas, kus kõik olulised inimesed vaatavad prototüübile otsa, teevad kasutajateekonna läbi ning annavad tagasisidet, kuidas olemasolevat parendada, et maksimaalne tulemus kätte saada. Olulised näitajad on toote robustsus, eelarve, riskid jms. Väga oluline on saada tagasisidet just huvigruppidelt, kuna neid silmas pidades kodulehte (või muud põnevat tarkvaraarendusprojekti ju tehaksegi).
4. Arendusfaasis luuakse kõige eelneva põhjal valmis toode.
5. Testimine ja kasutusele võtmine. Peale arendustöid ja enne kliendile üleandmist ning avaldamist toodet testitakse, et leida üles võimalikud puudujäägid. Seda tehakse spetsiaalses testimiskeskkonnas. Protsessi eesmärk on näha, kas toode töötab just täpselt nii nagu klient seda soovib/vajab. Vea leidmisel teavitatakse sellest arendajaid, kes vea(d) parandavad. Seejärel läheb toode taas testimisse. Ja nõnda  see ratas veereb kuni toode on perfektne.
6. Hooldus. Konkurentsitihedas tarkvaraarenduse maailmas jääb pinnale see, kes pakub lisaks toote valmis tegemisele ka selle hooldustöid. Peale seda, kui valmis toode kliendile üle antakse, lepitakse kokku, kas ja kui tihti kodulehte uuendatakse ning hooldatakse. Eesmärk on, et kliendi tellimus (nii süsteem kui tehnoloogia) töötaks veatult.

Kui Sa lähed ikka veel ringiga, kuigi saaks ka otse siis võta meiega ühendust. Aitame Sul oma elu lihtsamaks muuta ning säästame nii Sinu kui ka Sinu töötajate aega.